...meie esimene koolimaja Valgutas,
pargipuude all me õpime ju siin.
Meie esimene õpetaja Valgutas
edasi meid ellu saadab siit...

Kinnitatud direktori 30.08.2017 käskkirjaga nr 16-Õ

 

Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise kord

 

Valguta Lasteaed-Algkooli hindamisjuhendi väljatöötamisel on võetud aluseks põhikooli ja gümnaasiumiseadus, põhikooli riiklik õppekava ning kooli õppekavaga määratud nõutavad teadmised ja oskused.

1. Hindamise eesmärk

1.1. Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:

anda tagasisidet õpilaste õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;

suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;

innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.

1.2. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:

suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme;

motiveerida õpilast hoolikalt täitma õpiülesandeid.

2. Hindamisest teavitamine

Õpilasel ja lapsevanemal on õigus õpetajatelt saada teavet hinnete kohta;

Hindamise korraldamise põhimõtted on kirjas kooli veebileheküljel;

Kokkuvõtvad hinded ja hinnangud kantakse 4 korda õppeperioodi jooksul õpilase klassitunnistusele;

Vahekokkuvõtted kantakse vajadusel hinnetelehele;

Hinded kannab õpetaja e-päevikusse, vajadusel ka õpilaspäevikusse.

3. Teadmiste ja oskuste hindamise korraldus

Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava aine õpetaja õpilasete suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilaste teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.

Õpetajad kasutavad kujundava hindamise põhimõtteid, andes õpilastele suulist ja kirjalikku tagasisidet.

Õppeveerandi algul teeb aineõpetaja õpilastele teatavaks õppeaines nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise vormi ja aja.

Õppeveerandi algul kooskõlastavad aineõpetajad oma kontrolltööde ajad. Kontrolltööde graafik on nähtav e-päevikus.

Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallisüsteemi.

1. klassis kasutatakse suulisi ja kirjalikke hinnanguid esimesel poolaastal.

Kui kirjalikku või praktilist tööd või selle tulemust on hinnatud hindega "puudulik" või "nõrk" või on hinne jäänud välja panemata, on õpilasel üldjuhul võimalus järelevastamiseks 10 tööpäeva jooksul.

Järelevastamise ajad on kirjas kooli veebilehel.

Individuaalse õppekava (IÕK) järgi õppivate laste puhul lähtutakse hindamisel lapse eripäradest ning aineõpetaja märgib hindamise erisused IÕK-sse.

4. Hinded viiepallisüsteemis

Hindega "5" ("väga hea") hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral või väikeste eksimustega õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega "5", kui õpilane on saanud 90-100% maksimaalsest punktide arvust.

Hindega "4" ("hea") hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi vvõi õpilane on saanud 75-89% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega "3" ("rahuldav") hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu või kui õpilane on saanud 50-74% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega "2" ("puudulik") hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb olulisi puudusi ja vigu või kui õpilane on saanud 20-49% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.

Hindega "1" ("nõrk") hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele või kui õpilane on saanud 0-19% maksimaalsest võimalikust punktide arvust.                                                                                  Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine õpilaste poolt, võib vastavat suulist esitust, kirjalikku või praktilist tööd või selle tulemust hinnata samuti hindega "nõrk".

5. Kujundav hindamine

5.1 Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed.

5.2 Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

6. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted

1. klassi kahe esimese õppeveerandi lõpul antakse kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid, kahe järgneva õppeveerandi ja õppeaasta lõpus hinnatakse kokkuvõtva hindega.

2.-6. klassini hinnatakse õpilase õpitulemusi kokkuvõtva hindega neli korda õppeperioodi jooksul ja õppeaasta lõpul.

Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, hinnatakse kaks korda õppeaastas.

Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

Õpilasele, kellel veerandihinne on "puudulik" või "nõrk" või kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse muu tugisüsteem (õpiabi) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.

Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele "nõrk".

7. Käitumise ja hoolsuse hindamine

1.-6. klassis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.

Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis (sh õppekäikudel, üritustel).

Käitumise kokkuvõtlikul hindamisel lähtub klassijuhataja nii aineõpetajate arvamusest kui ka eelpool nimetatud normide järgimist tundidevahelisel ja -järgsel ajal. Koondhinne ei kujune aineõpetajate poolt pandud keskmise hinde põhjal.

Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.

8. Hinde vaidlustamine

Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendusega. Arusaamatusi ja hinde põhjendamist lahendatakse kõigepealt aineõpetajaga.

Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotlejat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

9. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine

Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib õpilase jätta täiendavale õppetööle, mis viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, mille tulemusi kontrollitaks ja hinnatakse.

Täiendavale õppetööle jäetud õpilasele koostab aineõpetaja tegevus- ja ajakava. Kava saadetakse lapsevanemate teavitamiseks koju.

1.-6. klassini jäetakse õpilane täiendavale õppetööle kuni kahes õppeaines, milles tulenevalt veerandihinnetest või sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne "puudulik" või "nõrk".

1.-6. klassis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "puudulik" või "nõrk" või täiendav õppetöö pole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisse õpilase vanema ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavas nõutavate tulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

10. Õpilase järgmisesse klassi üleviimine

Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu.

1.-6. klassis viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.

Täiendavale õppetööle jäetud õpilase üleviimine otsustatakse hiljemalt 30. augustiks.